Riegeli valem lahti seletatuna
Peter Riegeli 1977. aastal avaldatud valem hindab sinu võistlusaega ühel distantsil teisel distantsil tehtud soorituse põhjal. See kirjutatakse: T2 = T1 × (D2 ÷ D1) ^ 1.06.
Astendaja 1.06 tabab midagi, mida iga jooksja kogemusest teab: sa ei suuda hoida sama tempot, kui distants kahekordistub. Jooksja, kes läbib 10 km 50 minutiga, ei jookse maratoni ajaga 3:20, vaid pigem 3:50. See astendaja annab aeglustumisele numbri.
Miks tasub väsimuse astendajat kohandada
Vaikeväärtus 1.06 on treenitud jooksjate põhjal leitud keskmine. See ei sobi kõigile ja on võistlusennustuste suurim veaallikas.
- Vahemikus 1.02 kuni 1.05: vastupidavusprofiil, mugav pikkadel distantsidel ja suure nädalamahuga. Maratoniennustused tulevad kiiremad.
- Umbes 1.06: vaikeväärtus, sobib järjepidevale jooksjale tasakaalustatud treeningnädalaga.
- Vahemikus 1.08 kuni 1.15: kiirusprofiil, terav lühikestel distantsidel, kuid väikese mahuga. Maraton tuleb märgatavalt aeglasem, kui tugev 5 km aeg vihjab.
Kus ennustus ei pea
Riegel ennustab seda, mida sinu praegune vorm võimaldab, mitte seda, mida sinu treeningplokk annab. 5 km põhjal tehtud maratoniennustus eeldab, et oled pikad jooksud päriselt ära teinud: ilma nendeta muudab sein 30. kilomeetril ennustuse mõttetuks.
Valem ei arvesta ka tõuse, kuumust, tuult ega raja kvaliteeti. Pea tulemust lähtepunktiks tempostrateegia koostamisel, mitte finišijoone garantiiks.